Home » Archive

Articles in the Esile tõstetud Category

Esile tõstetud, esile_tostetud, Viimati lisatud »

[7 Jun 2014 | Comments Off on Katusetööd | ]
Katusetööd

Katusetööd
Alustades katusetööd peab suurt tähelepanu juhtima katusekattematerjalidele. Katusekate moodustab koos välisseinte, lae ja põrandaga ehitise piirdetarindi, mille ülesanne on anda ehitise siseruumidele piisavalt kaitset välismõjude vastu. Katusekatte ülesanne on hoida kogu ehitis ja selle piirdetarind sademete eest kaitstuna ehk kuivana, nii et selle olulised omadused, eriti soojusisolatsioonivõime, püsiksid kogu aeg head ja määrustekohased.
Tihedus
Katusekate peab olema igasugustes oludes tihe. Vett tuleb katusekattele otsesademetena või tuulest piitsutatud võimsate ja üpris erinevatest suundadest veejugadena. Talvel peab katusekate tõkestama lume pääsu allpool paiknevaisse tarindeisse. Kevadel ja sügisel aga toimima õigesti olukorras, kus külm ja …

Esile tõstetud, lamekatused »

[11 Apr 2014 | Comments Off on Lamekatuse soojustamine | ]
Lamekatuse soojustamine

Lamekatuse soojustamiseks kasutatakse riigiti väga erinevaid materjale ja materjalikombinatsioone. Eestis on soojustamisel kasutuses põhiliselt kaks materjali – mineraalvill ja vahtpolüstüreen. Mõningatel katustel (pööratud katus) kasutatakse ka ekstrudeeritud polüstüreeni (näiteks Styrofoam). Mineraalvilladest kasutatakse põhisoojustusena koormusttaluvaid materjale. Lamekatustes kasutatavate soojustusmaterjalide koormustaluvus peab olema vähemalt 40 kPa (40 kN/m²).
Mineraalvillad
Põhisoojustusena kasutatakse jäika mineraalvilla, survetugevusega mitte alla 40 kPa. Soovitatav on paigaldada soojustus mitmes kihis, näiteks 150 mm kogupaksusega põhisoojustuse puhul kasutada kahekihilist lahendust 100+50 mm. Tuulutatavale katusele paigaldatakse põhisoojustuse peale hürdoisolatsiooni aluspinnaks 30 mm paksused tuulutussoonte ja sulundatud servadega jäigad mineraalvillplaadid.
Vahtpolüstüreen
Vahtpolüstüreen toodetakse EPS- …

Esile tõstetud »

[18 Feb 2014 | Comments Off on Viilkatuse soojustamine | ]
Viilkatuse soojustamine

Selleks, et katus saaks nõuetekohaselt soojustatud, peaks U-arv ehk soojajuhtivus olema 0,16 W/m²K. See tähendab, et tuleks arvestada vähemalt 30 cm paksuse isolatsioonikihiga. Tähtis on kasutada ainult sobilikke materjale ning paigaldada need õigesti. Tähelepanu peab pöörama järgnevatele aspektidele:
1. Aluskatte ja tuuletõkke vahel peab olema õhkvahe, mille paksus, sõltuvalt katuse pikkusest ja kaldenurgast, on vahemikus 50-200mm. Aluskatte paigaldamisel tuleb jälgida, et see ei jääks prusside külge kinnitatuna pingule, vaid oleks keskelt kergelt lohus. Kui kasutatakse vettsiduva kihiga aluskatet, tuleb sellega piirnevad puitprusside otsad niiskuskahjustuste vältimiseks töödelda puidukaitsevahendiga.
2. Tuuletõke peab asetsema tihedalt põhisoojustuse vastas. …

Esile tõstetud »

[8 Jan 2014 | Comments Off on Lamekatused ja nende hooldus | ]
Lamekatused ja nende hooldus

Lamekatuste kontrollimisel ja hooldamisel tuleb alati suurt tähelepanu pöörata korstnale, ventilatsioonikorstnale, antenni läbiviigule ja katuseaknale. Need on erakordselt nõudlikud sõlmed, mille hermeetilisusest sõltub otseselt sadevete läbivoolamine.
Kevadel, kui lumi on sulanud, on paras aeg üle vaadata majakatuse seisukord ning vajadusel teha pisiremont. Alustada tuleb sodi, peamiselt puulehtede ja okaste mahapühkimisest. Katust soovitatakse prahist puhastada vähemalt kord aastas, vajadusel ka tihemini. Tavapäraselt uhub küll vihmavesi prahi alla, kuid väiksemat orgaanikat (sammal jms) on raske pealiskaudsel vaatlemisel tuvastada.
Miks seda vaja on? Saaste moodustab tsingiga kiiresti lahustuvad ühendid ja peamine korrosioonikaitse (tsingikiht) saab …